Taastav veresoontekirurgia tegeleb verevarustuse taastamisega, kui see mingis kehaosas on katkenud või häiritud.
Sagedasemad verevarustuse lakkamise põhjused on:
- ateroskleroos ehk arterite lubjastumine
- veresoonte emboolia ja tromboos
- veresoonte traumad
Ateroskleroos ehk arterite lubjastumine on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad arterite seinapaksendid, mille paisudes veresoonte seinad lupjuvad ja jäigastuvad. Lupjunud seinale moodustunud haavand põhjustab trombi ning lõpuks ummistub kogu arterivalendik. Sellega kaasneb kohalik väheveresus ehk isheemia. Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused ilmneda alates 50. eluaastast. Võrreldes meestega on naistel tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja probleemid algavad tavaliselt 10 aastat hiljem.
Haigust soodustavad vanus, meessugu, kõrgvererõhutõbi, suhkurtõbi, halva kolesterooli ülehulk veres ja hea kolesterooli puudus, suitsetamine, ülekaal, pärilikkus. Veresoonte emboolia ja tromboos.
Emboolia arteris on arterivalendiku ootamatu topistumine verevooluga liikvele läinud osistega, mis pärinevad mõnest teisest organist.
Teatud olukordades võivad sellised embolid kanduda verevooluga piki artereid peaajju, kätte või jalga, tekitades erinevaid tüsistusi: ajus insulti, kätes või jalgades verevoolu lakkamisest jäseme valu, külmust, kahvatust ja liikumisvõimetust.
Veresoonte traumad
Veresoonte traumad võivad olla nii teravad kui ka tömbid. Terava trauma puhul on veresoont vigastatud terava või lõikeesemega. Tömbi traumaga on rebenenud venituse või üleliigse surve tõttu veresoonele selle sisekest. Sisekesta rebend võib verevoolu toimel veresoone seinas klapiks muutuda ning takistada vere edasivoolamist. Selline seisund vajab kohest kirurgilist vahelesegamist.
Tavapärane haiguse kulg
Kui veresoone ahenemine või ummistus kulgeb aeglaselt, jõuavad organismis välja areneda kõrvalteed — kolateraalsed veresooned. Selline möödaminev verevarustus võib olla piisav tagamaks organi või jäseme töökindluse. Kui aga haigus kulgeb ägedalt ja veresoone ahenemine või ummistus areneb välja lühikese aja jooksul, on tarvis taastada verevarustus ahenenud või ummistunud kohast kaugemal.
Haiguse kirurgiline ravi
Veresoontekirurgias rajatakse verele uus tee. Kahjustunud kohast juhitakse šundi abil veri mööda. Teise võimalusena kahjustunud koht puhastatakse ning normaalne verevool arteris taastub. Võimalikud on ka radioloogilised veresoontesisesed menetlused, mille käigus ahenenud kohta laiendatakse. Radioloogiline sekkumine on võimalik vaid haiguse varajases staadiumis, mil veresoonte kahjustus pole nii ulatuslik. Kirurgilisel sekkumisel haige kaebused vähenevad või lõppevad üldse, kuid operatsiooni käigus ei ravita haigust kui sellist.
Arterite ateroskleroosi tunnused
Haiguse järkjärgulisel arenemisel kaebavad haiged esmalt külmatunnet jalgades, millele edaspidi lisandub käimistakistus. Käimistakistuse ehk vahelduva lonkamise puhul kurdetakse jalalihastesse peamiselt sääremarjadesse) tekkiva valu üle kindla vahemaa läbimisel. Haiguse süvenedes valutult läbitav vahemaa üha väheneb. Kirurgilisele ravile peaks hakkama mõtlema siis, kui käia suudetakse alla 100 meetri.
Haiguse arenedes võivad jalgadele tulla valutavad haavandid, põhjustades öövalusid. Need lubavad jalga voodis hoida vaid piiratud aja; valu leeveneb istuma tõustes või käies. Lõppstaadiumis on valud pidevad ning tekib koekärbuse- ehk gangreenioht. Haiguse ägeda alguse korral muutub jäse kahvatuks, külmaks ja valutab. Tavalised valuvaigistid ei võta valu ära. Haiguse ägeda alguse puhul on kirurgiline ravi möödapääsmatu, veresoontekirurgi poole tuleb pöörduda võimalikult kiiresti.