Veenilaiendid, mis need on?

Veenilaiendiks ehk varikoosiks (varix) nimetatakse laienenud veene, mis kõige sagedamini esinevad jalasäärtel ja reitel. Veenilaiendid võlvuvad ning kumavad sinakalt läbi naha ja tulevad enam esile seisvas asendis.

Veenilaiendeid esineb 10–20% maailma rahvastikust. Ohustatud on nii mehed kui naised, sõltumata vanusest.

Sagedamini esineb neid siiski naistel, soodustavateks teguriteks on nii ealised muutused kui rasedus.

Kui ohtlikud on veenilaiendid?

Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, mille tagajärjena tekib sageli veenitromboos. Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkele.

Veenilaiendite teket soodustavad: 

• pärilik eelsoodumus – geneetiliselt päritud sidekoe nõrkus
• rasedusaegsed hormonaalsed muutused ja loote mehhaaniline surve väikese vaagna veresoontele
• pikaajaline püstiseismine (näiteks müüjatel, juuksuritel), istuv eluviis ja jalgade sundasend (näiteks autojuhtidel jalg gaasipedaalil)
• kontratseptiivid ehk rasestumisvastased tabletid
• ülekaalulisus
• sage raskuste tõstmine või kandmine
• liigne kuumus (tundide viisi päevitamine, kuum vann või kompress, tugev leil, infrapuna-protseduurid, depilatsioon kuumvahaga)

Vaevused, mis võivad esineda alajäsemete veenilaiendite korral: 

• väsimus, valu ja raskustunne jalgades
• krambid sääremarjas või mujal alajäsemes
• tursed jalgadel
• sügelus ja rõhumistunne puudulike ühendusveenide kohal

Need iseloomulikud tunnused avalduvad tüüpiliselt õhtu poole, pärast pikka istumist või seismist, enam soojade ilmadega.

Ravivõimalused veenilaiendite korral

Konservatiivne ravi

Kanna tugisukki, võimalusel hoia jalgu üleval. 
Harjutused veenivaevuste leevendamiseks:

• Lama selili, pinguta ja lõdvesta reielihaseid
• Lama selili, siruta ja kõverda vaheldumisi jalapöidasid
• Istu toolil, pane jalad korralikult maha, suru varbad vastu maad ja tõsta kandu
• Seisa püsti, toeta käed vastu seina, tõuse kordamööda päkkadele ja lasku kandadele
• Seisa püsti, käed all, jalad kergelt harkis. Tõuse kikivarvule ja tõsta sisse hingates käed kõrvalt üles. Välja hingates langeta käed ja võta algasend.
• Tee igat harjutust 10 – 15 korda.

Skleroseerimine

Suuremate kui 1 mm veenilaiendite korral kasutatakse skleroteraapiat, mille käigus süstitakse veeni ravimit, mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku, mille tulemusena veeniseinad kokku kleepuvad.

Operatsioon

Kaugelearenenud varikoosi korral (jalgadel hästi nähtavad veenikomud) võib teha suurema operatsiooni, mille käigus eemaldatakse veenikomude üksikult või koos pindmise jalaveeniga. Enamasti tehakse seda kas üldnarkoosis või seljatuimastusega, käia seejärel kohe ei saa. Operatsiooni tagajärjel võib hulgaliselt tekkida arme, ka suuremaid kui pool sentimeetrit.

Kui oled otsustanud operatsiooni kasuks

Haiglasse tulles: 

• ära söö ega joo operatsioonipäeva hommikul
• võta kaasa tugeva survega elastikside, haigekassakaart ja isiklikud hügieenitarbed
• koju minekuks taga transport

Haiglast koju minnakse tavaliselt esimesel päeval peale operatsiooni.

Pärast operatsiooni: 

• narkoosi kõrvaltoimetena võivad esineda iiveldus, oksendamine või peavalu
• operatsioonijärgselt võib esineda valulikkust haava(de) piirkonnas
• haavasidemed eemalda 24 – 48 tundi pärast
• haavaniidid eemaldatakse keskmiselt 7 – 10 päeva pärast operatsiooni
• kui öösiti jalg valutab või tursub, tee jalale 16%-line alkoholimähis (ära kata kilega) või määri põletikulisi kohti hepariini sisaldava geeliga
• kiirendamaks paranemisprotsessi ja ära hoidmaks turseid, veenitrombe ja uusi veenilaiendeid kanna päeviti ühe kuu vältel tugisukki (vähemalt 70 DEN-i)
• duši alla võid minna 2 päeva pärast operatsiooni (haavapiirkond kuivata kergelt käterätiga tupsutades). Sauna ja vanni võid minna, kui kõik õmblused on eemaldatud ning haavad paranenud.
• umbes ühe kuu möödudes võid alustada aktiivse füüsilise tegevusega
• trombide tekke vältimiseks on soovitav 2 – 3 nädala jooksul tarvitada antiagregant (Aspirini). Eelnevalt konsulteeri arstiga!